Tsauki Tsaukiiiiiiiiii amiiigod & amiigad :D

Kõigepealt siis tervitusi tuutukottide maalt ja ma annan endast parima,et alustada algusest.

Nii..Aa jah.. mõtlesin siis eestis olles,et lähen ilusasti puhanuna lennukile,et neile kes vastu tulevad hea mulje jääks..arvake mis sellest välja tuli.Mu juuksed nägid välja nagu kuuaega pesemata ja sinna oli tekkinud linnupesa,kuigi ma showerdamas käisin,aa ma ei jõudnud kammida.Aga peaasi,et viimased minutid eestis sain veeta inimestega keda taga igatsema kindlasti jään ja taakohtumist ei jõua ära oodata.Lennujaama sõites küsisin taksojuhtilt,et õu mis sa arvad kas mu kohver oli üle 20kg,ta ütles et no worries no worries,nad lasevad su naguniii läbi.Siis läksin kriips kõrvuni checkini..tõstsin oma maja sinna kaalupeale ja oli 5 lisakilo,siis veits promillise peaga pidin seal oma kohvrit ümber pakkima käsipagasisse..vägga lahe ettevõtmine.Sain 2 kg käsipagasisse mahtuatud ja õnneks see naine nägi milline rongiõnnetus ma välja nägin ja lasi mind 3 lisakiloga edasi:D haha vahel päästab kui krööt välja näed.Suhteliselt viimasel hetkel läxin chekcini ja sain peaaegu kohe ka lennukile,püüdsin magada aga koguaeg pea kukkus eri kanti ,see nii häiris:D
Amestrdami lennujaam oli vahepeatus,pidin nillima seal 5 tundi.See oli niiiii suur,et ma otsisin seitseteist aastat kus väravast ma järgmisele lennule lähen,siis leidsin lõpus selle peale pikka retke ja magasin ka mingi tunni..süüa ei julgenud ma kartsin,et hakkab kõhus "naljakas".Niiimoodi,siis koitis aeg järgmisele lennukile minna,mis oli suunaga portugali(lissabon)magasin ka selle lennu maha kuna aknast polnud midagi nillida peale vatitupsude.Muide lennukis oli 1 portugali jalkatiimi mängija,päris komm nägi välja,mehed tal köik ümberringi istusid ning,siis ma korra tsek-it-outisin tema poole ja tüüp nillin ma arvan pool sõidust kindlasti oma uut käekella mis ta just soetanud oli,sest karp ja kogu sinnajuurde kuuluv kompott vedeles igalpool.Luges seda infolehte mis kaasas oli kellega ning:D nigu titt oleks uue nuku saanud.Igatahes jõudsin kaunilt ka Portugali,seal püüdsin kohalikus keeles siltide järgi orienteeruda ja leidsin kuskil keldrikorrusel koha kus kohvri kätte sain,suuur jehhuu oli,kuna kartsin,et mu tavarr läheb raudselt kaduma.
Mind ootasid kaks kohalikku tuutukat lennujaams,hästi rõõmsad,kriips kõrvuni ja sõbralikud.Nemad on mu ainus lohutus siin kui asi nutuseks kisub,kuna nad on praktiliselt AINSAD kes räägivad inglise keelt.Uskumatu!Aga jah nendelt sms vöi kõne saada teeb päeva rõõmsamaks kohe,muidu v.a eesti omadelt sms vöi kõne saada,siis olen lausa taevas:D
Täna on lillelisem olukord juba.Esimesed 2 päeva oli paras kõuts peal,kuna ma arvasin,et asi on natukene lillelisem ja inimesed oskavad mingil tasemelgi inglise keelt...no tegelt kuidas siis seda mitte osata saab,kasvöi niiipaljugi,et aru saaks,aga EI! Esimesed par päeva ma ei saanud aru mitte midagi mitte millestki.Igatahes see naine kelle pool elan tema on üksikvanem,oma kahe titega ,üks on kümme teine 12,vanem räägib inglisekeelt ,temaga on normaalne.Paras tuutu-endel on aga normaalne.Ema kahjuks neil ei habla üldse inglisekeelt,ta saab aru natukene aga ise ei räägi,siis pean oma sÖnaraamatu jälle välja kookima ja jalad käed ka appi võtma:D Kuna see mis ma eestis koolis õppisin on koogimoos siin,sellest vähesest ei ole muud midagi kasu,et ma oskan tervitada inimesi ja saan aru kui nad küsivad kuidas läheb ja head ööd jne.
Igatahes ma tahan Öelda,et ma tean kui lilleline kÖik eestist paistab ja paketireisidel kuskil turistikas ongi easy breezy käia aga reaalselt siin elada on väga keeruline kui sa keelt ei oska.Mu eelis ongi see,et olen koolis nats Öppinud,ja nüüd läksin ka siin kooli edasi.Aa...mu ülesanne selle naise pool on tema tittedega suhelda inglise keeles ja aidata neid inglisekeele koduste töödega.Väiksemat on natuke raskem õpetada,ta on laisk.See naine (Maria Jesus)woow nimi üllatab täiega eks,siin on köik alejandrod ja javierid ja Francis jne:D haha täpselt nigu seebikas.Tüübid näevad sellised välja ka.Igatahes siis Maria,on tore...sama vana kui mu ema(see jääb mu ema huvides saladuseks)Ta on selline hubane naine,ei tunne temaga end ebaugavalt...aga ainus imetilluke pisiasi on siis ka temapuhul see,et no habla ingles:D hahaha ei aga saame hakkama.Usun,et tulen tagasi kui hispaania keele proffessor.
Elamine on ka korralik,suur 6 toaline korter kesklinnas,mul on oma tuba..muu variant ei oleks mõeldav:D Tundub,et jumal on mind proovile pannud kuna igalpool 2km raadiuses on vaid poed,minu nõrkus.Aga ma püüdsin end eemale hoida..kuni eilseni.Aga ma ütlen,et ega ma pead ei kaotanud.Püüdsin mÖistlikuks jääda.

Esimeste päevade juurde siis tagasitulles-väga keeruline.Eriti kuna tulin üksinda.
Mõtlesin,et hüppan seitsmendalt alla vöi poon end palmi otsa:D okei nii hull tegelt polnud aga kõne emale tegin küll ja palusin,et paar inimest mind inspireeriva smsiga pommitaks eestist.Need väikesed asjad aitavad mind siin kaugel palju!


Aaaaaaaaaa... neil on kõuts ka,täielik terrorist,ma arvasin,et mu kõutss saaaremaal on lõvi aga sellel ei tohi siin isegi pai teha,juba ripub käeotsas,ise on 6 kilone.Elajas:D ükspäev otsustas ära kaduda(mu käsi ei ole mängus)aga tuli koju tagasi,tited tÖnnisid köik kuss on miisu kuss on miisu.Seda oli jänt vaadata.Kurb tegelt!

Nüüd jooksen kooli,tean ,et hilinen kuna olen siia arvuti passima kauaks jäänud kuid püüan jätkuvalt enda tegemistega kursis hoida teid mu isamaalased:DDD huhuhu

okei Tsaupakkkaa
NB! sÖbrad igatsen teid väga!!

Lents